Tartu Rattamaraton 2015

Antud kirjatükk pärineb Marguse sulest.
Esimene Tartu Rattamaraton, plaan oli rada läbi sõita 3.45 ja 4h vahel. Kuna eesmärgid peavad suured olema, võtsin eesmärgiks 3.45. Henrik käskis oma esimese rattamaratoni tulemuse üle sõita ehk siis mahtuda esimese 1500 sisse, mina sellist head tulemust ei julgenud pakkuda omale.

Hommik Otepääl oli suhteliselt jahe ja niiske, mitte mingit isu ei olnud end voodist välja ajada. Kell 07.05 oli äratus, siis söök ja 08.00 lahkusime hotellist. Viisime autod Indroga Elva, sealt võtsid meid peale Heigo ja Elar ning sõitsime Otepääle tagasi. Otepääl autost välja tulles oli eriti külm, olin tervovesti ja termojakiga. Siis saime Henrikuga kokku, tegime väikese soojenduse ja igaüks läks oma stardikoridori. Enne andsin termotagi ja joogipudeli pakihoidu ära.

Startima pidime Mikuga koos aga kuna ta oli juba lindi ääres hommikul kuuest kohal, siis mina sain koha temast oma paarsada kohta tagapool ning rajal ei näinudki. Start käis, umbes minuti pärast sain liikuma ja täpselt 2min ja 3sek hiljem sain üle stardijoone. Algul oli raske kohti parandada kuid mingi 500m peale starti sain mõnuga inimestest paremalt mööda kuni tuli esimene tõsisem tõus kus oli hull tropp. Panin lindi äärest teistega koos paljudest mööda ja nii ma neid kohtasid hakkasin iga meetriga parandama.

2km peal jamas ka esimene käiguhetaja, tõmbas keti krussi kolmandalt teisele vahetades, õnneks sain sõidu pealt korda. Siis nägin Raigot, teretasin ja väntasin uljalt edasi. Esimeses punktis olin ligi 1000 kohta ette poole saanud. Ja nii ma siis järjest inimesi noppisin, kuskil 10-12 km kandis nägin Tarvit. 30 km kandis tundsin esimest korda, et päris väsinud olen. 40km kandis tuli uus hingamine ja sõit läks eriti kergeks. 50-60km oli täis kannatamine, pehmem pinnas imes mõnuga. 70km kilomeetri paiku nägin AC Racingu vormi – Indrot. Punnisin järele ja kohe ka mööda. Kuid see aeg olin päris soss ja 10km hiljem olime jälle koos. 8km enne lõppu leppisime kokku, et lähme koos lõpuni ja nii me krampe trotsides lõpuni tiksusime.

Väga rahule jäin maratoniga, kiired laskumised, sõidetavad tõusud jne. Kolm ehmatust oli ka. Korra lendas pudel teise ratturi ratta alt näost mööda, korra driftisin liival ja korra vajus esiratas peaaegu alt kaldega murusel laskumisel.