Margus kirjutas nii.
Maraton hakkas minule juba neljapäeval kus ratta pesuga avastasin, et tagumise kasseti kolm suuremat hammakat loksuvad. Kõik kellele sellest rääkisin, ütlesid ühest suust, loll vaheta ära, eks ma ise olin ka sama meelt kuid jäärapäisusest jätsin vahetamata :P. Reedel oli start vara 13.20, võtsin paar reisijat peale ja teekond Tallinnasse võis alata. Õnneks oli jutukas punt ja igav kordagi ei hakanud. Peaaegu oleks mu reis ära jäänud, sest 5 min enne starti sain hullu uudise, mis õnneks osutus inimlikuks eksituseks. Terve reedese päeva oli sellest sitt tunne sees. Ok, sain Tallinnasse kuna Enx veel töötas, võtsin UPSist paki ja sõitsin Laagri. Pakkisime auto kola täis, rattad katusele ja Subaru suundus Jõhvi poole kuhu Enx oli hotelli meile sebinud. Enne Jõhvi jõudmist tegime kiire pasta peatuse Rakveres ja üheksa ajal olime hotellis. Rattad saime panna kuhugi hotelli kahtlasse trepikotta ja ise suundusime poodi. Ostsime vett ja muud soga maratoniks + magusat. Meil oli Indroga plaan hotelli alt veel midagi süüa võtta kuid kahjuks vastati meile puises Eesti keeles:” Poisid kõõk on juba kinni” :P. Mis seal siis ikka mugisime komme, vaatasime mingi filmi ära ja magama. Enx oli laip, see uputas vannitoa ära ja keeras esimesena magama. Hommikul olin ma esimesena äksi täis ja ajasin kutte ülesse, need sitad ei tahtnud üldse ärgata. Lõpuks saime sööma. Pistsin nahka kaks juustu-singi saia. Mugisin kaka praemuna ja ohtralt praetud peekonit. Kõrvale kaks klaasi õunamahla, ise kartes, et põhi lendab alt :P. Lõpuks veel üks soe latte. Ründasime veel WC-d ja teekond maratonile võis alata. Olime mingi 10.20 seal. Autosid oli juba parajalt kuid võistluskeskuses suht vaikus, soovisin vahtu ja rehvi osta kuid ei saanud. Janek veel nokkis mu kallal, et rajal 75 euro eest müüb mulle õhukummi :P. Ajasime riided selga, saime kokku Mägraga ja soojendust tegema. Stardikoridori läksime mingi 15min enne starti, seal oli juba parasjagu inimesi. Mina, Heigo ja Elar olime koos. Janek üks koridor enne meid, Enx ees nagu alati ja teised tagapool. Juba enne starti kui lindid vahelt tõmmati olid Heigo ja Elar ligi 10-15 kohta minust eespool. Stardis koperdasin, peaaegu oleks kukkunud ja kaotasin hoobilt 30 kohta veel juurde. Kohe oli tropp, peale seda hakkasin kühveldama vasakult kuid kohe jäin ka karpi. Kui sõidetud oli 500m lendas minust mööda Indro, rsk kus see mees oli startinud turboga. Teda nähes sai mul kopp ette, viskasin omale leegid selga, panin pulsi lakke ja kütsin diagonaali vasakult paremale. Nii rühkides sain paarisaja meetri pärast Indrost mööda. Varsti näitasin oma selga ka Heigole ja Elarile. Peale nendest möödumist jõudsime kruusale, kuna ma olin oma esimese paukpadruni ära paugutanud siis oli raske end suurde punti kohe imeda ja jäingi mingi 10-15 inimese punti. Rsk see tiksus nii aeglasti, kuni ühel hetkel Aile (vist oli) kihutas punti sikutama, mina kohe võtsin tempo omaks ja nii me lasime tal tööd teha. Natsa hiljem nägin, et esimene punt ikka kaugeneb ja enam närv ei pidanud vastu, pulss oli ju lausa 177lt 170le umb langenud. Kütsin täiega punti taga ajama, minuga tuli üks mees veel. Mingi aeg lootsin ta abi vedamisel aga ei midagi… Punnitasin veel kuni olin täiesti küpse ja siis ta lendas mu tuulest välja ja mina ei suutnud tema järgi saada. Varsti olid teised ka järel või vähemalt osa neist. Kohe meenus Vooremäe etapp kus kohe algul kasti end sõitsin. Vaatasin spidokale 6km sõidetud, 53 km veel. Õnneks trenniga pulsi hästi kontrolli alla saanud ja alanes kiirelt ning enesetunne läks paremaks. Üldiselt hoidsin tempot üleval ja eriti säravaid mälestusi ei ole. Kuskil 10 km paiku pani minust mööda roosakas mustas riietuses naisterahvas. Algul ei suutnud ta pundiga koos minna kuid ta oli kogu aeg silmaulatuses. Kuid mida km edasi seda väiksemaks vahe läks. Kuni sõitsingi ta ratta tuules. Betoonteel karjääris oli tempo eriti maas ja sai rahulikult süüa, venisime seal väga vaikselt. Kuni karjäärist lahkudes nägin Janekut rattarehviga jamamas. Asi oli selge, mees-mehe võitlust täna ei tule. Turbal hoidsin hambad ristis sellest naisterahvast kinni. Liivasel lõigul hoidis ta tempot nii hästi peal, et jälle vaevalt suutsin ta tuules püsida kuid metsas ja kiirenduskm ma sain temast lõplikult lahti. Paraada oli omaette kogemus kuid kahjuks täit mõnu ei saanud siin tunda tiheda liikluse pärast. Laias laastus Kuremäe magasin maha nagu Enx`ki sest ootasin rohkem tõuse ja kloostri nägemist. Mingil hetkel lendas minust mööda Velo Clubbersi mees. Rsk, võtsin tuulde kuna teadsin, et Velo mehed on tiimide arvestuses meie ees. Kutt andis ees mõnuga minna. Kuni ühel tõusul kuhu sai suurte puuriitade juurest ma temast möödusin ja autasuks sain kaks ägedat kõrge kvaliteediga pilti ;). Hiljem sirgel maal ta veel jõudis mu tuulde kuid lõpu singlid, mäepõnksud ning minu tempo ei lubanud tal mulle ohtlikuks saada. Lõpus andsin ikka minna ja sain veel 3-4 meest viimase 1,5km peal ära söödud. Tulemuseks elu parim 170 koht :). Lõpus tuli Velo kutt jutustama, tuli välja, et teiste kuttide sõber ta, nimelt hüüdnimega Kirsa. Helises telefon, Enx kutsus auto juurde, oli nii morni häälega nagu oleks midagi valesti kuid tegelikult oli kõik ok. Tema siis sai 57 koha ning natuke hiljem oli juba kohal ka Indro, kes tegi ka elu sõidu 251 koht. Indro pani plaani paika, Enx 50 (kaotas 7 kohta plaanile), mina 150 (kaotasin 20 kohta), tema 250 (kaotas ühe koha). Ühesõnaga mina olen kotik ja pean kõvasti veel trenni tegema. Nii et annan endast parima, et Valgehobusemäel olla veel kõvem mees:)
Fakte rajalt: Kaks korda panin käna, ühe korra tõusul, kaotasin ühe koha ja teise korra ühe tropi pärast, kes parkis väliskurvis ja mul ei olnud võimalik muud teha kui end pikali visata, kaotasin umb 10 kohta ja hea sõidurütmi. Korra viskas ratta mudasel 500m lõigul rajalt välja, pidin kõik mööda laskma, et uuesti sõitma saaksin hakata, siin rsk kaotasin üle 15 koha. Tõusudel olen endiselt kunn, tulevad selg ees vastu mulle:) Rada meeldis täiega, järgmine aasta kindlasti uuesti ning ehk õnnestus siis sellest legendaarsest liivamäest ka alla sõita kust täna pidin jalutama kuna inimesed otsustasid end pikali seal visata:P
Lisainfo: Tulemused & Põleva kivi fotogalerii I & Põleva kivi fotogalerii II
Koht | Nimi |
57 | Henrik Kivilo |
170 | Margus Kivi |
251 | Indro Päll |
300 | Janek Laisaar |
365 | Kristo Kamratov |
377 | Heigo Lomp |
380 | Elar Lomp |
414 | Martin Ott |