Et kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada laupäeva (23.03) hommikust. Kuna lennuk Frankfurti pidi startima kell 06.40, siis kohtusime Elari ja Martiniga ca 05.30 ajal lennujaamas. Pagas ära antud, turvakontroll läbitud, kohvikust tass kohvi ja võis suunduda kuuenda värava poole. Õige pea sai kell 06 ja hakati lennukisse laskma. Järjekord jõudis meieni kui juhtus midagi sellist mida keegi meist oodata ei osanud. Nimelt anti lennujaama siseraadiost teada, et Martin peab suunduma täiendavasse pagasi turvakontrolli. Martin tegi oma elu kiireimad jooksusammud ja turvakontrolli kohale jõudes järgnes tavapärane jutt: “Teil on kohvris co2 balloonid mida seal ei tohi olla ja need tuleb ära visata”. Kuna vaidlemiseks aega polnud, siis oli Martin nõus balloonidest loobuma, et jõuaks õigeaegselt lennukile. Vahemärkusena lisan, et minu kohvris oli 3 ballooni ja need ei huvitanud mitte kedagi. Kui Lufthansa äpp näitas Frankfurtis Martini pagasi kohta “rejected”, siis hakkas tekkima kahtlus, et see ei jõudnud vist lennukile. Palma lennujaamas pagasit oodates sai see kahtlus paraku tõeks ja tuli seada sammud vastava leti juurde. Sealt saime teada, et pagas ei jõudnud Tallinnas õigeks ajaks lennukile ja saabub pühapäeval Lufthansa 10.50 lennuga. Pühapäeval ärkasime suhteliselt vara, Taavi tegi meile hommikusöögi ja peale seda seadsime rattad sõiduks valmis. Kella 11ks suundusime Martiniga lennujaama ja natukene närveerimist ning oligi kohver käes.
