Hawaii Express Estonian Cup 2017 – 3. Põleva Kivi Rattamaraton

Henrik võttis asja kokku nii.

Laupäevase ilma suhtes olid kõik variandid avatud, sest nädala sees viskas mõnes paigas veel vana hea lume maha. Kodust reedel asju pakkides tuli igaksjuhuks kogu garderoob kaasa võtta. Õnneks lumi vol 2 jäi ära, aga ilma keeras täpselt selliseks, et riidevalik oli veel keerulisem kui Kuusalus. Soojendusel oli parajalt külm ja hakkasin juba pika särgiga minema, aga siis tuli Elar ja pani asjad paika, et ülesse tuleb ikka lühike panna. All lühikesed ja ülesse käised + lühikesed ja pikad kindad oligi väga ideaalne kombinatsioon. Starti sain II koridoris kohe lindi taha ja see oli esmakordne lugu. Rajast oli teada, et alguses saab kohe rauad paremal kihutada ja nii ka kruusal keset suuri kive tehti. Kohati lendasid suured kivid ikka väga kõrge kaarega mööda, õnneks pihta ei saanud. Kuni suusaradade esimeste tõusudeni oldi ees kõik veel koos, ehk liidritega ühes tempos sai ca 8km sõidetud ja seegi oli esmakordne lugu minujaoks. Esimesed 13km sõitsin kuskil pundis sees ja nii nagu tempo eest valiti nii ma järgi pressisin. Tundus nagu kohti ma üldse ei vahetanud ja ettepoole liikumist ei olnud või siis oli seda väga marginaalselt. Aga lihtne seletus sellele, et ju hoiti päris valusasti peal siis. Esimene tõsisem mõttekoht oli turbalõugule jõudes kus Viira ja veel üks fät mööda läksid ja ma jäin vahega maha. Tunne oli väga punane ja ma juba mõtlesin, et jäängi, aga siis vaatasin veelkord ette ja mõtlesin et kurat ei saa 2 fätti minust nii lihtsalt kiiremad olla. Imesin järgi ja karjääri sinkudel läks natuke olek juba paremaks. Raja mäletamine eelmisest aastast tuli kasuks, sest betooni lõigul sai rahulikult selja sirgeks ja süüa juua võtta ning see jälle tegi olekut paremaks. Mingi ca 10nene punt kujunes seal karjääris välja ja edasi raudtee singlid võeti küllaltki hea tempoga. See aasta oli killer liivane sirge oluliselt lihtsam sõita kui eelmine. Hakkasin juba vaatama ja hoidma, millal see räme parooda lõik saabub. No varsti see koht käes oligi ja lõigule laskusin pundist teisena. Tagarattas sõita oli kuidagi keeruline rütmi leida ja ma võtsin kõrvalt vaba jälje ja panin raskemad ülekanded peale. Mõnesaja meetri pärast vaatasin taha ja üllatuseks olin ainukesena vahega eest ära läinud. Siin tekkis teine tõsisem mõttekoht, et vajutan sellel paroodal niipaju kui jõuan ja püüan eest ära saada. Sirge keskel hakkasidki juba järgmised paistma ja alguses minema läinud Kruuseri selg oli esimene keda jahtima hakkasin. Kui kohalik klassik läbi sai ja ma kolmveerand oma varudest sellele lõigule olin jätnud sain mõningase pusimise järel 4 ratturit kätte ja mul hetkeks oli rahu majas, et üksi päris ei jäänud virelema. Kuna ma ise olin veel äramineku rünnakust võlgu, siis kuhugi veduriks ma ei suutnud minna ja tundus et teised olid ka suhteliselt väsinud poisid minu ümber. Kiirus langes, ise tõsta ka ei jõudnud ja tekkis kahtlus, et tagant tullakse varsti järgi. Ega sellest parooda lõigust ma väga hästi ära ei taastunud, sest sealt edasi oli juba paras kannatamine. Mingil hetkel ühel suuremal põllutõusul vaatasin taha ja siis oli suurem punt päris lähedale jõudnud. Järgnevad põksud ja sinna otsa mäefinis, mis õnneks oli küll suhteliselt lauge kerimine tõmbas mind väga piirajasse ja meist 4jast kaks läksid eest minema (Kruuser oli vahepeal maha jäänud) ja mina jäin Alo Põldmaaga maha pusima. Tiksumine siis ilmselt mõlemad natuke ülekuumemenud režiimis, aga tagaajajatele me ennast kergelt ka ei loovutanud, sest kuidagi mingi adekvaatse tempo suutsime ikka koostöös säilitada. Enne lõpusektsiooni ja singleid ca 7-8 km lõpuni, tulid tagant hirmsa hooga in focuse tüüp ja Erikson, kellele ma veel nui neljaks kuidagi sabapeale haakisin. Mõned km jälle finišile lähemal, aga tunne oli selline et kohe hakkan kohti tagumisele ära andma ja liigun selg ees tagumistele vastu. Ei midagi, tuli Raudi singel, ees Erikson ja InFocuse tüüp andisd minna mina mõtlesin, et ma olen täna kõvasti investeerinud ja võiks nüüd kasumit välja võtma hakata, et kannatan ära rsk! Sealt edasi oli tagant kaugemalt jälle hõredamaks tõmmanud, viimased tõusud tulid ilusti kerides ilma krampideta. Natuke veel koostööd Aloga ja pioneeri singlile sain mina ees minna. Seal võtsin veel viimased jäägid kokku ja püüdsin vajutad kuidas veel jõuan. Finiši sirgel kruusal ei jõudnu üldse enam, aga õnneks oli tee loodis ja pikalt enam kannatama ei pidanud. Finišis ja kohaks 31. Terve maratoni jooksul polnud mul aimugi kus ma omadega olen, sest keegi kohti ka ei lugenud. Aga nii head kohta ma ei julgenud loota. Vägev sõit kukkus välja.

Meeskondlikus arvestuses saavutasime seekord 22 koha ja koondtabelis olema 19 kohal.

Lisainfo: Tulemused & Põleva Kivi fotogalerii

Fotod pärinevad Hawaii Express Estonian Cup galeriist.