Karujärve VI rattamaraton 2016

Henrik kirjutas nii.
Juhtus kaks enneolematut asja: Sain elus esimest korda esimesest reast startida ja õnnestus ca 7km juhtgrupis sõita. Sõit algas kohe küllaltki korraliku andmisega. Vahepeal tekkisid väiksed tirrid sisse, aga üldiselt taha ja enda ümber vaadata aega ei jätkunud. Lootsin et äkki singlitel taastub veidi. Esimesele tõsisemale singlile jõudes venis esiots päris pikaks. Kruusale jõudes olid tükid taga ja läksin kohe enne järgmist singlit auke lappima. Tikud läksid, aga sain kiirendusega esimesed uuesti kätte. (selleks ajaks olid 4 esimest meest eest läinud) Nüüd uuesti kruusale saades hakkas tuul esimest viiulit mängima ja keegi väga ees sõita ei soovinud. Kui mindi siis ainult korra. Üldiselt proovisin ise jälle aktiivne olla ja mitte lasta tagant järgi tulla. Kulutasin ennast jällegi mitte kõige targemalt. Tagantjärele oleks vb pidanud siiski ökotama, sest ikkagi tulid osad järgi ja ees asjad väga ei klappinud. Kui mina olin rivis teine, siis tõmbas esimene sellise hooga, et puhata ei saanud üldse. Nüüd tuli minu kord ees möllata ja juba olin võlgu. Nii juhtus päris mitu korda et minu ees olev vedaja läks hulluks ja minu kohustuseks jäi selle tempo kinni sõitmine. Põllu sirge tagasipöördel tekitas Laine elevust,kui teistest vähe varem ära keeras. Mina situatsiooni pealt ei näinud, sest ajasin Nooki taga ja tegin vist päeva kõige pikema pauna selles kurvis. Sealt edasi hakkas varsti dessandi singel koitma. Eelnevas metsaaluses hoiti natuke ennast tagasi, aga mere äärde jõudes hakati eest kohe vajutama. Ratas ja kivid ei tahtnud üldse seekord koostööd teha ja jubedalt pidin rapisma et pundis püsida. Natuke madistamist Noogiga, kes teatas et temast pole mõtet mööda sõita tema nagunii maha ei kavatse jääda. Ja tal oli õigus rsk. Peale kiviklibu lootsin et nüüd aetakse korra seljad sirgu ja võetakse süüa/juua, aga ei kus sa sellega. Sealt pandi veel üks käik sisse ja ma küll proovisin viimasele minejale järgi pressida, aga kõik oli otsas. Polnud enam kuskilt mingit kiirendust võtta. Jäin inisedes maha. Õnneks ja ma ei jäänud päris üksi, sest Vähi oskas ka midagi valesti arvestada ja jäi koos minuga. Nüüd oli vaja koostööd teha, et lõppu jõuda. Kahekesi nohistasime seal siis vahelduva eduga üks ees ja siis teine. Ülemäära jutukad me ei olnud. Ees oli juba lootusetu tühjus. 10km enne lõppu tuli lege suusarada koos järgneva tehnilise osaga. Seal püüdsin ühtlaselt kiiresti edasi liikuda, et äkki õnnestub mõni ikalduja ära süüa. Mingi hetk avastasin et taga pole enam kedagi. Eest ka kedagi paistma ei hakanud. Nii tugevad enam väga lihtsasti sulle kätte ei anna ennast. Suusaraja lõpu tõmbasin ennast täitsa tühjaks et viimased km ei tohiks enam rasked olla. No sealt kruusale pääsedes oli ikka paras piin lõpuni tulla. Kannatasin ja ägisesin, et mind tagant keegi vähemalt ei üllataks. Viimane km oli juba kergendus hinges et jõuan ikka oma plaanidega lõpuni. Esialgu oli lõpukoht natuke pettumus, sest täna oli varianti ka kõrgemaks kohaks. Aga nüüd distantsilt järgi mõeldes siis läks ikkagi väga hästi ja 11koht pakub kindasti head meelt. Positiivne hooaja lõpp igatahes.

Margus aga kirjutas nii.
Minu karujärve maraton hakkas juba reedel laevajärjekorras. Tegin koolist poole päeva pealt poppi, et jõuaksin varem koju ja saaksin Melissa sünnale. Tegelik olukord oli see, et passisin kella kolmest kuni esimese laeva liikumahakkamiseni (18:45) järjekorras. Järjekorras olin koos Enx`i kunagise sõbra Turgiga. Võtsime otsuse vastu, et kohe kui laevad sõitma hakkavad, paneme jala laevale. Õnneks ei pidanud ma järjekorras üksi passima, seal oli nii Janek kui Martin ja ka Indro:P. Mingi aeg pakkisin omal asjad ühte kotti ja viisin auto poe parklasse (kus ta on siiani ja jääb sinna neljapäeva hommikuni). Peale kuute läksime Turgiga ringi vaatama ja sadamahoonesse WC-sse. Ühel hetkel oleks kui pomm plahvatanud ja inimesed hakkasid jooksma igas suunas. Selge, kohe hakkab laev liikuma. Turk oli veel WC-s, ütlesin, et asi hakkab liikuma ja jooksin kottide ja ratta järele auto juurde. Võtsin ratta, kotid ja liikusin laeva suunas. Poole tee peal nägin Turki, kellele ütlesin, et mul on ta kott ka. Tal jäi selle pulli pärast wc-s käimata ja liikus suht aeglaselt oma suure pöie hädaga :P. Jess, laeval. Teiselpool ootas Turgi naine meid ja saingi koju. Kodus väike pidu ja magama. Enne oli vaja aidata Enx ka hädast välja, laenasin Laurile oma rattahoidjat, et ta saaks Enxi perekonna ka sadamast ära tuua. Hommikul viisin Melissa Uuele, kust ta tuli vanaisaga Karukale. Mina võtsin Enxi peale. Karukale jõudes kuulsime, et start edasi lükatud ning saime kohe hea paduvihma kaela. Ootasime autos vihma ära, võtsime numbrid ja läksime sooja tegema. Vahepeal tegi Melissa oma tillusõidu ära ja ruulis seal, sest ta oli üks vanemaid seal (teised sõitsid 1km sõitu, kuid ma pelgasin natuke ühte kivist laskumist, järgmine aasta enam ei pärsi ta arengut, kupatan võidu sõitma:) ). Kahjuks sain stardi 4 gruppi, kus minu masti mehi palju ei olnud. Olime seal koos Janekuga, Enx esimeses ja teised viiendas grupis. Nii kui start käis siis ma pühkisin minema, algul tundus, et sisekurv umbes kuid hiljem sirgel sain mõnuga paremalt pressida. Nii ma siis pressisin igalt poolt. Kämpade juurest üles minnes tuli jalutada kuna oli juba ummik. Edasi läks hull littimine lahti. Panin nii eest kui tagant mööda rahvast. Umbes 1,5km pealt sõitsin mööda Argost. 4km peal olin päris läbi juba. Enne RMK raielanki olin suht üksi, sest tagant järgi ei tuldud ja suur grupp oli ees, vahe umb 100m. Pressisin täiega ja siis see juhtus, täiesti lampi panin üle sarvede. Ise maas pikali, tagant ratturid tulevad, õnneks oli vahe sees ja keegi üle ei sõitnud. Sain püsti mingi 30 sek pärast ja ennast tee äärde. Rsk tagajooks täiesti lõdi, õnneks vaid kinnitusest lahti. Mööda läks 30-40 inimest ja siis Janek. Mina ikka remondin, siis veel paarkümmend ja ka Indro. Pakkus abi kuid ma loobusin. Lõpuks ratta kokku saades olin ma arvan oma 80 kohta küll kaotanud ja asusin oma 50 koha asemel nüüd pigem 130ndal kohal. Mott oli nii maas. Aga sõitsin edasi. Mu suur töö singli jaoks oli kõik p*rsses, seal grupis ei liigutud vaid veniti kuubis. Lõpuks sai singel läbi ja hakkas Marguse lõputu soolo. Kruusal panin kõikidest mööda vaid mõnel kohal vedasin naisterahvaid kuid üldiselt keegi tuules olla ei suutnud. Enne sõjaväeosa sain Indro kätte, kutsusin omaga koos sõitma, millegipärast ta ei soovinud:P Legendaarsel põllupealsel tagasipöördel sain kokku CC Rota mehe ja Skoda mehega, kellega tulin põhim lõpuni. Peale põldu hakkasin vedama. Ühel hetkel pani üks cyclo ratas mööda, panin järele, sain korraks tuulde ja kustusin. Hiljem sain teada, et see oli Räim (hull mees):). Põhimõtteliselt vedasingi põllult kuni kiviklibu lõpuni. Peale põldu oli mu taga oma 7-8 meest siis kiviklibult tulles vaid Rota ja Skoda mees. Tööd ei tahtnud või ei suutnud küll keegi teha, kui sain puhata 20-30 sek siis vedasin jälle ise paar kilomeetrit jne. Janekut nägin esimest korda peale Pidula mõisa. Kui rada läks uuesti metsa. Kätte sain ta umbes Kerisekivi juures. Lõõtsutasin ta grupi tuules 1-2min ja läksin jälle ette. Kruusal enne Karuka jooksurada olin rongijuht. Kõik olid mu tuules. Suusaradadele keerates tegi Anneli minust pilti ja peale seda andsin gaasi. Sain ühe mehega eest ära ja Janek tuli ka järgi. Mingil hetkel otsustas Janek, et laseb natuke tagasi ja kadus tagant ära. Mina sain oma sabast ka lahti, sõin paar meest veel ära ja jäin mingi mehega koos sõitma. Enamus aega vedasin mina ja oleks eest ära ka saanud kuid panin jooksuraja lõpus lagunenud maja juures külje maha. Lõpus tegin selle mehega lõppu kuid kaotasin, sest olin nõrgem kuid see oli imelik lõpp. Ma nagu tundsin, et ei ole ilus temast mööda minna kuid mingi hetk ikkagi pressisin. Oleks pidanud palju varem teda küpsetama hakkama. Hiljem sõime suppi, mingi mees pidas loengut mulle kui valesti ma väntan jne. Õhtul istusime saunas ja arutasime hooajast. Ei mõnus värk 60 koht kuid tean, et olen palju rohkemaks võimeline:)

Lisainfo: Tulemused & Rivo Pajuri galerii