Hawaii Express Estonian Cup 2. Vooremäe maraton

Allolev jutt pärineb Marguse sulest.
Maratonile sai tuldud reedel Pärnust, seal oli sõiduautotehnikute kutsevõistlus. Reede õhtul jõudsin Tartu ning ööbisime jälle Raadi Mõisahotellis. Seekord siis Indroga, õhtul kerge pasta ja hommik võis tulla. Hommikul eriti ärgata ei viitsinud kuigi päike paistis varakult tuppa. Läksime sööma ja avastasime, et pudru on juba ammu otsas. Mis seal siis ikka võtsin praemuna ja peekonit ning mingi võiku morsi ja kohviga. Peale seda siis asjad kokku ja Lange poole minema koos Indro ja Martin +1ga :P. Läbi linna ei õnnestunud kolmekesi järjest sõita, ühe foori all jäi Martin punase taha kuid kuna meil Indroga nelikveolised autod siis ronisime Martinit kõnniteele ootama :P. Langele jõudes võtsime numbrid, panime riide, oli soe kuid mega tuuline. Ilm oli kuskil 20 kraadi. Soojenduse ajal sõitsin lühikse püksi ja pika pluusiga, võistluseks panin lühikese pluusi. Pigem oli palav ehk siis ainuõige valik. Stardikoridori saamiseks kontrolliti numbrit ja lasti siis lindi taha. Startisime koos mina, Indro, Heigo ja Elar. Janek oli umb 100 ratturit ees ja Martin ning Kristo paarsada kohta taga. Start õnnestus hästi sain motokeskusest esimesena minema meie tiimist. Kus sai seal vajutasin kuid pigem hoidsin esimesed 5 km end tagasi. Pärast enam ei suutnud, sest nägin kuidas grupid eralduvad ja koos nendega Janek. Paugutasin kuni püssirohtu oli kuid mingi 12 km kanti või nii enam ei suutnud grupis püsida kuna olin paar korda üksi kamikaatset pannud pundist punti. Kukkumine oli valus jäin oma 20 pealisest grupist maha. Ootasin tagant uut, ka sellest vajusin läbi kuni tuli kolmas kus olid ka Elar ja Indro. Põhimõtteliselt olin 15 km end suht kapsaks sõitnud. Kuna see meeletu tuul oli halastamatu. 18 km pealt tuli Jannseni singel kus tuli algul oma 5 min oodata ja pärast teosammul venida. Siin said Indro ja Elar kuidagi paremini “trügitud” ja ma jäin oma 10 kohta maha. Siis mu ees ei osanud mehed sõita ja usun, et see vahe oli meil juba oma 30-40 sek mõnel hetkel. Mõtlesin, et hea värk küll, sõitisin end segi ja ei suuda enam oma meestega kaasa ka minna. Kui saime singlilt ära tuli esimene joomispunkt kus krabasin jooki ning pikk kruusatee tõus mille lõpus oli esimene vahefiniš. Sellel lõigul kerisin end kuttidele järele. Indrost mööda ja Elari seljataha. Sõitsin oma 5 km Elari seljataga kuni mingil tõusul sain temast ette ja siis tuli rõve laskumine kus ees suvalised mehed ikaldusid ja ma õnneks sõitma seda kohta ei läinud. Poole mäe pealt hüppasin sadulasse ja rohkem ma AC mehi ei näinud :(. Algul sõitsin aeglasti ja ootasin Elarit kuid kilomeeter-kahe pärast tagasipöördel mitte Elarit leidnud enda läheduses kontsentreerusin oma sõidule. Päris pikalt võitlesin mingi naisega, liivastel lõikudel kus mul oli juhitavus null ta libises eest kuid kohad kus oli vaja jõuliselt vajutada jõudsin järele kuni Vooremäel jätsin ta lõplikult maha. Johhaidii need Vooremäe lõputud tõusud, kerid ja kerid kuid lõppu ei tule… Samas oli hea mõelda, et aasta tagasi ma nutsin siin krampide käes ja pooled purakad kõndisin üles. Täna jäi sõitmata vaid suusamägi kus oli asi päris umbes kuna pooliku maratoni mitte kõige kiiremad olid jõudnud enne mind siia mäele. Vooremäel sain aru, et veega tuuga ja siin jäin natuke jänusse kuid õnneks hiljem jõin joogipunktides rohkem. Ma nüüd täpselt ei tea kuid Vooremäelt laskudes suusatõstuki langeselt oli mu ees üks Lennujaama mees. Hoidsin talle tuulde, vend paugutas nii kõvasti, et tuules püsimisega oli raskusi. Mina ja üks teine mees püsisidki tal tuules oma 10 km. Lõpus 5 enne lõppu see mees kadus, vennal oli selline purakas jalas. Kuid mingi hetk oli meie pundis ka üks Viimsi rattaklubi mees. Paar korda ütles mulle, et tubli, läheb edasi vms. Esialgu mõtlesin, et lihtsalt väga viisakas ja konkurenti motiveeriv inimene. Kuid ühel hetkel suvaliselt langes pilk ta rattale ja mõtlesin, et mis jubin see ta tagaratta juures on ja peale seda nägin ka kirja S-works. Ta seljal leidsin ka Saaremaa kohukese vms reklaami siis lõi mulle pildi selgeks – sõitsin koos Tarmoga :). Kui lennujaama mees kadus jäime Tarmoga kahekesi, ma olin suht laip kuid tema tuulevarju ma ka ära ei lasknud. Punnitasin tal tuules lõpuni. Enne viimast km oli plaan end nati säästa, et kiirenduskm paugutada kuid Tarmo hoidis tempot peal ja ma ei saanud maha ka jääda :P. Täpselt kiirendus km alguses olime koos kuid mulle tundus, et Tarmol rajal midagi tõestada ei ole siis hüppasin pedaalidele ja punnitasin oma makaronijalgadege selle raja veel läbi :). Seekord siis tiimis teine kuid õnneks kiirenduskm olen veel kunn :P. Ajasime Janekuga lõpus juttu nati ja tõmbasime hinge, üks ta sõber pakkus külma õlle lonksu, oli see vast hea :). Ja põhimõtteliselt hakkasin Saaremaale sõitma, sest 3h oli vaja tuimalt sõita praamini siis veel praam ja lõpuks tunnike koju. Rajal jäi alles üks magneesium, see näitab et krambid olid kontrolli all. Kolm korda panin käna, ükskord vajusin liivas pikali, korra koperdasin tõusul ja üks kord kukkusin tõusul kännu otsa mis kriimustas nati jalga. Ise tegin hea sõidu nati oleks saanud paremini sõita, Janekule respekt sõitis oma tulemuse välja ja nati paremini kui eelmine etapp (kõva sõna sellel rajal), Heigo va purunematu pani hullu oma tervist arvestada. Elarit kummitavad ikka probleemid, oli ka tubli, Indro sõitis oma 1×11 ära kuigi kuulsin, et käike jäi väheks nii siledal kui mägedes kuid ise sooviks näha, et tagumine ots teeks ka nüüd nati trenni intensiivsemalt ja jõuaks meile lähemale 😉

Lisainfo: Tulemused & Vooremäe fotogalerii